Püha Birma

Birma kass arvatakse olevat pärit Lääne-Burmast. Niisuguste tunnustega kasside kohta on märkmeid juba antiikse Taimaa dokumentides. Üks lugu väidab, et kasside paar anti Khmeri templimunkade poolt major Gordon Russelile ja tema sõbrale August Paviele kingituseks. Teine lugu räägib, et kassid soetas ameerikalne nimega Vanderbildt ühelt teenrilt, kes oli kunagi Lao-Tsuni templis olnud, kus kasse pühade loomadena hoiti.
Mis iganes olid siis ka uute omanike nimed, enamik ajaloolasi nõustub, et esimesed kaks Birma kassi saadeti Prantsumaale ja isane kass suri tee peal. Emane, nimega Sitha, oli tiine ja ta tõi ilmale kassipoja, kes sai endale nimeks Poupee de Madalpour.

1925. aastal tunnistas Federation Feline FranSais Püha Birmat võistlustõuna. Üks foto, mis tehti 1930. aastal, kujutab isast kassi, kelle nimi oli Dieu d’Arakan ja kes oli paljude praeguste Birmade esiisa. Selle kassi omanik oli M. Baudoin-Crevoisier kes oli sel ajal hästi tuntud Birmade kasvataja. Hiljem müüdi Dieu d’Arakan koos kuue teise Birma kassiga printsess Ratiborile, kes loovutas loomad ükshaaval hertsog d’Aostale. Lõpuks sai nende kasside omanikuks krahvinna Giriode Panissera ja tema kasvanduse puhtatõuliste Birmade liin saavutas ülemaailmse tuntuse.

Sõja ajal suutis M. Baudoin-Crevoisier mõned kassid säilitada. Tema tshempion, isane Orlaff de Kaabaa ja selle emane kaaslane Xenia de Kaabaa said sõjajärgse sugupuu aluskassideks. Birma nimi pärineb prantsusekeelsest hääldusest. Ameerika kasvatajad järgivad vana prantsuse traditsiooni, pannes kassidele nimesid alfabeetiliselt nende sünniaasta järgi. Näiteks aastal 2002 oli Z, 2003 oli A, 2004 oli B jne. Seda traditsiooni järgides on lihtne öelda kassi vanust juba tema nime järgi. (Esimene sõna kassi nimes on kassi kasvataja nimi, seejärel kassi nimi ja seejärel, kui vaja, veel praeguse omaniku nimi.)
Saksamaal hoolitses Birmade liini eest Hanna Kreuger Frohnau kassikasvandusest ja Liselotte von Warner Iraki nimelisest kassikasvandusest. Orlaffi ja Xenia järeltulijatega koos moodustasid nende kassid sõjajärgse järelkasvu tuumiku.

(Info pärineb Püha Birma Eesti Tõuklubi koduleheküljelt)